MEIE VEETOOTMISE TEHNOLOOGIAST

Otepää valla ühisveevarustuses kasutatakse joogiveeallikana põhjavett.

Kasutavate puurkaevude tehnilised andmed:

Otepää linna veehaarde ja veevõtuseadmete iseloomustus

Otepää linna Mäe veehaarde puurkaevud on rajatud aastal 1992. Puurkaevude vahetus lähetuses asub ka pumplahoone, kus asuvad veetöötlusseadmed ja teise astme mahutid ning  pumbad. Puurkaevude suudmed asuvad muldes 3m läbimõõduga betoonrõngastega kindlustatud šahtides, puurkaevude kohal on teenindusluugid. Puurkaevpumpla on ümbrisetud korras piirdeaiaga- nii on tagatud sanitaarkaitseala 50m ulatuses.Süvaveepumpadega pumbatakse vesi puurkaevudest toorveemahutisse. Pumbad omavad igaüks survetoru koos veemõõtja ning reguleerimissiibriga. Betoonist toormahuti on kahe osaline, võimaldades mahuti pesemist teise mahutipoole tööd segamata. Toorveemahuti ehituslik maht on 250m3, mis on jagatud kaheks võrdseks osaks. Mõlemad mahutiosad omavad toorvee õhutuskaskaadi. Mahutisse tekkinud sete uhutakse mahuti pesuveega kanalisatsiooni. Toorveemahutist pumbatakse vesi läbi kaheastmelise kiirfiltri ning suunatakse puhastatult II astme mahutisse. Joogivee mahuti on samuti ehitusliku kogumahuga 200m3 ja seda on võimalik  kasutada kahesektsioonilisena. II-astme mahutist saadakse survefiltrite ja kõikide  mahutite pesuvesi ning suunatakse pumpadega vastavasse tehnoloogiasõlme. Lisaks on paigaldatud veevarustussüsteemi üks 150 liitrise mahuga kummimembraaniga hüdrofoor.  Pumpla on varustatud veemõõteseadmetega.

Otepää linna veemajandusprojekti raames loodi 2010. aastal Otepää Aedlinna veevarustuse tarbeks survetõstesüsteem, mis koosneb  kolmest survetõstepumbast, automaatikaseadmetest ning induktsioonkulumõõturitest.

Otepää linna Kopli tänava puurkaev-pumpla iseloomustus

Kopli puurkaevpumpla on Otepää linna veevarustuse reservpuurkaev, mis andis linnale vett kuni aastani 2000. Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2010. aastal. Käesoleval ajal kasutatakse puurkaevu vett  katlamaja tarbeks.  

Otepää linna Keskuse puurkaev-pumpla iseloomustus

Otepää linna Keskuse puurkaevpumpla on Otepää linna veevarustuse reservpuurkaev. Rekonstrueeriti 2010.aastal.

Sihva küla puurkaev-pumpla veevõtuseadmete iseloomustus

Puurkaev on rajatud VK EKE EMV poolt 1984.a. Puurkaevu suudme absoluutne kõrgus on puurkaevu passi andmetel ~126 m. Puurkaev avab Keskdevoni veekompleksi liivakivid vahemikus 172,6-210,0 m, see vettandev osa on kindlustatud 168 mm läbimõõduga traatfiltriga ja filtri taha on paigaldatud kruusapuiste. Puurkaevu lubatud maksimaalne tootlikkus on puurkaevu passi andmetel 18 m³/h

Sihva puurkaevpumplas kasutatakse põhjaveest joogivee tootmisel rauaeraldusseadet 2 GS 2472 V250/XP2, mis paigaldati aastal 2011. Veetöötlusseade koosneb raua- ja mangaanieraldusfiltritest. Rauaeraldusfiltrid on täidetud katalüsaatormaterjaliga („Green sand plus“). Roheline mangaanliiv kiirendab oksüdantide juuresolekul põhjavees leiduva kahevalentse raua ja mangaani hapendumise kergesti väljasadestuvaks raua/mangaaniühenditeks. Puurkaevust pumbatud vesi läbib ühe filtritest, kus kahevalentne raud oksüdeeritakse kolmevalentseks ning seejärel filtreeritakse. Sarnaselt toimub kahevalentse mangaani oksüdeerimine neljavalentseks mangaaniks ning väljasadestamine. Filtrid läbinud vesi suunatakse hüdrofoori ja sealt edasi küla veevõrku. Filtermaterjali regenereerimiseks toimub regulaarselt filtrite automaatne tagasipesu. Filtripesuvesi suunatakse ühiskanalisatsiooni.

Pühajärve küla Kannistiku puurkaev-pumpla veevõtuseadmete iseloomustus

Joogiveetöötlus toimub tehnoloogilise skeemi kohaselt, kus joogivesi juhitakse puurkaevust läbi kahe järjestikuse rauafiltrisüsteemi otse tarbijatele.Rauafiltrisüsteem töötab puurkaevu poolt tekitatud röhuga, mis omakorda töötab vastavalt vee rõhule pumba väljundil asula veevõrku.  Aeratsioonipaagis toimub õhu ja vee efektiivne segunemine, mistõttu muudetakse lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdrooksiidideks, mis on hästi filtreeritavad. Analoogiliselt rauale oksüdeeritaks ja eemaldatakse veest ka väävelvesinik ning mangaan. Lisaks õhuhapnikule toimub oksüdatsioon ka filtripaakides asuvale katalüütilisele filtrimaterjalile. Katalüütiline materjal saavutab oma efektiivsuse kui vesi on hapnikurikas. Õhu lisamine rauafiltrisüsteemi toimub kompressoriga.

Nõuni küla puurkaev-pumpla veevõtuseadmete iseloomustus

Joogiveetöötlus toimub tehnoloogilise skeemi kohaselt, kus joogivesi juhitakse puurkaevust läbi paarsis rauafiltrisüsteemi otse tarbijatele.Rauafiltrisüsteem töötab puurkaevu poolt tekitatud röhuga, mis omakorda töötab vastavalt vee rõhule pumba väljundil asula veevõrku. Vesi juhitakse rauaeraldusfiltrisseläbi aeratsioonipaagi. Aeratsioonipaagis toimub õhu ja vee efektiivne segunemine, mistõttu muudetakse lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdrooksiidideks, mis on hästi filtreeritavad. Analoogiliselt rauale oksüdeeritaks ja eemaldatakse veest ka väävelvesinik ning mangaan. Lisaks õhuhapnikule toimub oksüdatsioon ka filtripaakides asuvale katalüütilisele filtrimaterjalile. Katalüütiline materjal saavutab oma efektiivsuse kui vesi on hapnikurikas. Õhu lisamine aeratsioonipaaki toimub kompressoriga.

Sangaste puurkaev-pumpla veevõtuseadmete iseloomustus

Sangaste  puurkaev on rajatud aastal 1984, sügavusega 130meetrit.Rekonstrueeriti 2012aastal.Pumplas asuvad veemõõdusõlmed, veetöötlusseadmed koos kõigi vajalike torustike ja abiseadmetega, I ja II astme pumbad. Põhjavesi pumbatakse süvaveepumbaga rauaeraldusfiltritesse. Filtrist edasi juhitakse 8m³-sse kogumismahutisse, kust edasi pumbatakse II-astme pumpade abil asulasse. Enne rauaeraldusfiltreid toorvesi aereeritakse suruõhuga, millega antakse vette õhuhapnikku. Vees oksüdeeritud raud ja mangaan eraldatakse filtris.  Veearvesteid on paigaldatud kaks, millest esimene on veetöötlusjaama sisendis ja teine väljundis.

Keeni puurkaev-pumpla veevõtuseadmete iseloomustus

Keeni  puurkaev on rajatud aastal 1976, sügavusega 112 meetrit. Rekonstrueeriti 2012 aastal. Pumplas asuvad veemõõdusõlmed, veetöötlusseadmed koos kõigi vajalike torustike ja abiseadmetega, I ja II astme pumbad. Põhjavesi pumbatakse süvaveepumbaga rauaeraldusfiltritesse. Filtrist edasi juhitakse 8m³-sse kogumismahutisse, kust edasi pumbatakse II-astme pumpade abil asulasse. Enne rauaeraldusfiltreid toorvesi aereeritakse suruõhuga, millega antakse vette õhuhapnikku. Vees oksüdeeritud raud ja mangaan eraldatakse filtris.  Veearvesteid on paigaldatud kaks, millest esimene on veetöötlusjaama sisendis ja teine väljundis.

Komsi puurkaev-pumpla iseloomustus

Komsi puurkaevust vee pumpamiseks kasutatakse I astme pumpa 3W. Toorvesi juhitakse puhastatuseks läbi kahe filtri STR Komsi küla veevõrku. Nõuetele vastava veekvaliteedi tagamiseks doseeritakse KMnO4 ja soola lahust.

Puka aleviku Tööstuse tn puurkaev-pumpla iseloomustus

Tööstuse tn puurkaevpumpla on üheastmeline ehitatud 2015.aastal. Puurkaev asub tehnohoonest väljas. Tehnohoone on varustatud elektrikütte ning niiskuse eemaldajaga. Pumpla tehnohoones asuvad veetöötlusseadmed koos kõigi vajalike torustike ja abiseadmetega. Põhjavesi pumbatakse süvaveepumpadega aeratsioonipaaki. Vees oksüdeerunud raud ja mangaan eraldatakse filtrites.

Puka aleviku Ääre tn puurkaev-pumpla iseloomustus

Vee pumpamiseks on kasutusel I astme pump 3kw. Toorvesi pumbatakse läbi kahe pesufiltri kus rikastatakse vesi hapnikuga ning samal ajal lendub ka väävelvesinik. Vees toimuvate oksüdatsiooniprotsesside tulemusena tekivad 3-valentsed raua ühendid, mida on võimalik välja filtreerida. Edasi  juhitakse puhastatud vesi aleviku veevõrku.